Nii sel nädalavahetusel otsustasin avastada Budapesti šoppamise võlumaailma. See avastamine tõi endaga kaasa väga huvitavaid, naljakaid kohtumisi ja vestlusi teiste inimestega. Nimelt laupäevasel päeval võtsin suuna Budapesti ühele suuremale ostukeskuste tänavale, kus viibis linnlaste seas meeletult palju turiste, nii et kõlas nii ungari keelt, inglise keelt, soome keelt ja kes teab mis keelt veel.
Keset kaubandusest lokkavat tänavat tegid tudengid uurimistööd, kogudes kodututele jõululaupäeva lõunasöögiks raga. Nii peeti ka mind kinni aesialgu ühe noormehe poolt. Kes oli niiiiiiii õnnelik et ma ei olnudki vist enne kunagi niiii õnnelikku inimest veel näinud. Sain veel paar sammu edasi astuda, kui tuli järgmine noormees selle sama jutuga, et ta õpib filosoofiat ja neil selline projekt käsil:D Aga jah kuna sularaha eriti kaasas polnd siis jäi ka Ungarimaa Budapesti linna kodutute aitamine seekord ära:)
see suur kaubandustänav lokkas erinevatest suveniiri poodidest, millest tegin ka mina esimesed suuremad ostud, et 22 oktoobril Budapestist Tallinna poole teele asudes ka midagi kodustele oleks kaasa võtta.
Aga täna pühapäeval käisin WESTEND kaubanduskeskuses šopingul, kus leidsin ka mõned asjad mida oleks vahva omada ja ka need said ära ostetud just sellel eesmärgil et nimelt eile 27 septembril sai mul esimene kuu Ungaris veedetud ja eks selle puhul pidin ka end veitsakenegi premeerima::D
Nii see oli siis šoppamise võlu aga eks nagu igal asjal on kaks poolt on ka šoppamisel. Nimelt sa ostad ja omastad küll uusi asju, kuid selle eest et neid saada pead päris piisavalt koguka summa välja käima. Aga no eks sellepärast ju inimesed tööl käivadki:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Njaa.. kÄid tööl ja siis tuleb majanduskriis ja siis on ikkagi kogu vaeval kriips peal... ma olen nii meeletult rõõmsalt "positiivne" eks?;):P
Mis sa head ostsid siis?:D
sa meil ikka üdini positiivne:)
kle ostsin kaks pluusi ühe endael ja teise emaleep
Post a Comment