šoppamise võlu versus valu:)

Nii sel nädalavahetusel otsustasin avastada Budapesti šoppamise võlumaailma. See avastamine tõi endaga kaasa väga huvitavaid, naljakaid kohtumisi ja vestlusi teiste inimestega. Nimelt laupäevasel päeval võtsin suuna Budapesti ühele suuremale ostukeskuste tänavale, kus viibis linnlaste seas meeletult palju turiste, nii et kõlas nii ungari keelt, inglise keelt, soome keelt ja kes teab mis keelt veel.

Keset kaubandusest lokkavat tänavat tegid tudengid uurimistööd, kogudes kodututele jõululaupäeva lõunasöögiks raga. Nii peeti ka mind kinni aesialgu ühe noormehe poolt. Kes oli niiiiiiii õnnelik et ma ei olnudki vist enne kunagi niiii õnnelikku inimest veel näinud. Sain veel paar sammu edasi astuda, kui tuli järgmine noormees selle sama jutuga, et ta õpib filosoofiat ja neil selline projekt käsil:D Aga jah kuna sularaha eriti kaasas polnd siis jäi ka Ungarimaa Budapesti linna kodutute aitamine seekord ära:)

see suur kaubandustänav lokkas erinevatest suveniiri poodidest, millest tegin ka mina esimesed suuremad ostud, et 22 oktoobril Budapestist Tallinna poole teele asudes ka midagi kodustele oleks kaasa võtta.

Aga täna pühapäeval käisin WESTEND kaubanduskeskuses šopingul, kus leidsin ka mõned asjad mida oleks vahva omada ja ka need said ära ostetud just sellel eesmärgil et nimelt eile 27 septembril sai mul esimene kuu Ungaris veedetud ja eks selle puhul pidin ka end veitsakenegi premeerima::D

Nii see oli siis šoppamise võlu aga eks nagu igal asjal on kaks poolt on ka šoppamisel. Nimelt sa ostad ja omastad küll uusi asju, kuid selle eest et neid saada pead päris piisavalt koguka summa välja käima. Aga no eks sellepärast ju inimesed tööl käivadki:)

Naerata ja maailm naeratab sulle vastu

Täna mõistsin selle lause tähendust ja selle mõju enesele:D
Nimelt päeval käis ukse taga mingi mees kes küsis midagi Ungari keeles ja pidas maha suure monoloogi, kui ta oli oma jutuga valmis saanus manasin mina näole naratuse ja vastasin inglise keeles mul on kahju kuid ma ei saanud midagi aru, seepeale ta naeratas ja ütles inglise keeles kahju, head aega ja oligi vestlus läbi:D
Ka sellisest äikesest vestlusest võib saada terveks päevaks hea tuju ja rõõmsa meeleolu, mis on sinuga terve pika päeva:D

Armastan päikest,
armastan kuud.
Armastan taevast,
mis tundub nii suur.
Armastan lehti,
mis kuldsed on puul.
Armastan tähti,
mis taevas kui tuul
Armastan kõike,
mis kui sädelev kuu.

Niiviisi, et Viivel ikka midagist lugeda oleks siis kribasin ka ühe salmikese:D

Eile laupäeval käisin siis teisel pool jõge Buda poole peal, kus ronisin ühe väga kõrge ja pika mäe otsa, mis ikka tunduvalt suurem ja kõrgem kui Viljandi Kõrgemäe:D.

Sealt mäe otsast avanes võrratu vaade Pesti poole peale, seal nimelt vanalinna osa, kus vanemad, hooned, kirikud, ja kunagise kuninga kindlus, mis ehitatud 13.sajandil. Aga sinna ma veel ei jõudnud, et siis teinekord:).

Seejärel suundusin kaubamajja Mammut, mis tõesti hiigelsuur, et võid kohe ära eksida. Ning seal rõõmustasin end kõrvarõngastega.

Siis tagasitulle oli tramm rahvast täis, kuid peale mahtusid kõik soovijad. Kui Tallinnas on trammid ühendatud kahe busiiaosaga siis Budapestis kuue või oli neid isegi rohkem. Aga siis üle Margiti silla ja olingi tagasi oma kodu kaldal.

Nii kulgeski minu laupäevane päev:D

Ungaris

Nii eelmisest postitusest on üle nädala juba möödas:)...Nii eelmisel nädalavahetusel käisin siis linnas nii poodides, muuseumis kui ka niisama linnaga tutvumas.

Siis nädalasees ei olnud mahti ega tahtmist ka mõelda, et võiks linnapeale minna, sest õhtuks ikka suht väsinud olemine.

Aga nüüd jälle nädalavahetus ja nüüd tõbitsen parajasti Budapestis:(... Nii et ega täna ei olnudki tahtmist eriti kuugi minna aga siiski käisin poodides ja jalutamas, et veits värsket õhku saada:).

Aga eks järgmiseks nädalaks ravin end terveks siis saab jälle Budapesti avastama minna...

Ahjaa oleksin praegu unustanud et eelmisel pühapäeval käisin tutvumas ka Margiti saarega mis väga vahva koht tööpäevade väsimusest ülesaamiseks ja lihtsalt mõnusaks puhkusepäevaks

tervitusi Budapestist

Nii nüüd on jäänud juba kaks päeva vahele sellest millal viimati kirjutasin. Ega selle ajaga väga palju muutunud või juhtunud ei olegi.

Täna on siis neljapäev ja olen jõudnus juba sinna maani et ohh 8,5 kuud vaid veel kuigi jah tegelt ikka nats rohkem:).

Siin alagas jälle suvi kui vahepeal oli sooja 24 kraadi siis eile õhtul kell 8 oli 28 ja täna hommikul enne kaheksat 31 kraadi sooja. Nii kui teiese seal Eestis külmetate siis meie siin päevitame:)

nii esimene Mardi hoidmise päev Ungaris

Nii äratuskell helises siis hommikul kell 7.00 aga loomulikult ei suutnud ma siis veel silmi lahti teha vaid lükkasin ülestõusmist mitu korda edasi:). Varsti olingi valmis tõusma. Kui mõelda seda, et vaid paar kuud tagasi pidin pidevalt hommikuti kell 06.00 tõusma et kella 7.00 tööle jõuda, siis siin on ju lux et saab kauem põõnata. Aga nii hommiku juurde tagasi. Mart oli ka hommikul kella 7.00 juba üleval ja valmis igati aktiivset päeva alustama. Hommikul kui söögid tehtud ja söödud otsustasime hakata joonistama, peale mida tuli muidugi ka hambad pessu panna. Seejärel otsustas Mart et tema hakkab martaoni jooksma koridoris ning kui ka see tehtud hakkasime voolime. Oi me voolisime nii palju naljakaid ja vahvaid tegelasi, et korraldasime päris oma näituse koridoris. Ning kell poole üheteistkümne paiku hakkasime sättima välja minekut, et siin lähedal asuvasse parki ja mänguplatsile minna. See mänguplat oli juba lapsi ja nende emasid-isasid ja vanaemasid täis. Aga öeldakse ju et häid lambaid mahub ühte kohta ikka palju nii mahtusime ka meie. Mart lõi tutvust väikese Ungari preiliga, kellega koos kaevati ja liivaga tolmutati. Seejärel oligi kell jõudnud juba niikaugele et tuli hakata asuma koduteele. Koju jõudes panime koos hakkama lõunasöögi ka kui söödud siis läks Mart unenägude maale ja minul oli 2,5 tundi omaenda aega. Selle aja pühendasin tõesti endale nimelt otsustasin hakata iga päev vähemalt 10 minutit võimlema, eks näis kui kaua see kestab:). Kui Mart tõusis ja oli nats söönud läksime oma kodu aeda, kus mängisid veel mõned lapsed ja vanemad inimesed istusid pinkidel ja lobisesid. Nii et igavesti aktiivne ja mõnusalt väsitav päev oli:)